Käimiskepid
Vali käimiskepp, mis on kerge, kuid tugev ja vastupidav. Rasked kepid tekitavad kõndides õlavöötmes pingeid ja väsitavad randmeid. Liialt läbi painduvad kepid takistavad edasiliikumist, koormavad liigeseid ja purunevad kergemini.
Kepikõnni kepil on kaasas kummist asfaldiotsik, mis võimaldab liikuda ka asfaltteel liigse mürata ja liigeseid põrutamata ning peopesa ümbritsev käerihm.
Tavakauplustes müüdavad üliodavad teleskoop-kepid ei sobi kepikõnni harrastamiseks, need on sageli rasked ja purunevad liitekohast kergesti,

Keppide pikkus:

Kõnnikepp on sobiva pikkusega, kui asetades kepi teraviku kanna juurde ja hoides kepi käepidemest, moodustub küünarliigese juures nurk, mis on rohkem kui 90 kraadi. (vt foto)
Et leida õige pikkusega kepikõnnikepp, tasub meeles pidada ka lihtsat valemit: enda pikkus x 0,68 (st kui oled 184 cm pikk, siis kepi õige pikkus oleks 184 x 0,68 = 125,12 cm ehk 125 cm).
Kõndija pikkus | 142 – 149 cm | 150 – 156 cm | 157 – 163 cm | 164 – 171 cm | 172 – 178 cm | 179 – 186 cm | 187– 193 cm |
Käimiskepi pikkus | 100 cm | 105 cm | 110 cm | 115 cm | 120 cm | 125 cm | 130 cm |
Jalanõud
Jalanõudel on liikumise seisukohalt määrav tähtsus: õige suuruse ja kujuga jalats muudab liikumisharrastuse nauditavaks. Kõndimiseks ja jooksmiseks mõeldud jalanõud toetavad jala võlvi ja hoiavad jala õiges asendis. Jalatsimaterjali elastsus ja pehmus mõjutavad samuti jalgade tegevust. Tähtis on talla kannaosa piisav kumerus, et oleks mugav üle kanna „rulluda”. Käimiseks mõeldud jalanõud on veidi jäigema tallaga kui jooksujalatsid.
