Selleks, et kepikõnnist võimalikult palju kasu saada, tasub tähelepanu pöörata õigele tehnikale. Ka vigastuste vältimiseks ning ökonoomsemaks liikumiseks on hea kepikõnni tehnika samuti vajalik.
Kepikõnni tehnika on lihtne: – käed ja jalad töötavad nagu tavalisel kõnnil, samm on võrreldes tavakõnniga aga pisut pikem. See suurendab energiakulu ja on täiendavaks jõutreeninguks jalalihastele.
Jalgade töö juures jälgi loomulikku kõnnitehnikat, kus jalg astub üle kanna, rullub üle labajala ja varvas lõpetab tõuke. Jalg on põlvest suhteliselt sirge. Samm on võrreldes tavakõnniga aga pisut pikem.
Käed peaksid liikuma nagu tavalisel kõnnil peamiselt õlaliigesest. Hookäsi ees liigub kuni nabajooneni. Käetõuge lõpeb puusast tahapoole peopesa kerge avamisega. Kepp tuleb selja tagant ette tuua käepide ees, mitte kepiots ees.
Kepid on igas faasis umbes 45-kraadise nurga all diagonaalselt taha suunatud. Kepp asetub maha alati koos vastasjala kannaga.
Suurimad vead, mida oleme märganud, kuid tuleks vältida:
- kasutatakse liiga pikki käimiskeppe, mistõttu ei suudeta keppidega efektiivselt tõugata
- käsi hoitakse vaid ees ning kepid lüüakse vertikaalselt vastu maad
- käega ei tõugata puusast tahapoole
- samm liiga lühike ning jalg ei liigu ette üle kanna.
