Kepikõnni võistlusmäärused

Kepikõnni võistlusmäärusi tuleb järgida igal võistluse korraldajal, kes soovib läbi viia riigisiseseid või rahvusvahelisi kepikõnni võistlusi Eestis. Võistlusmääruste järgimine on soovituslik ka teistele võistluste korraldajatele, kes pakuvad võimalust kepikõnnis võistelda.

  1. Kepikõnni mõiste
    Kepikõnd on edasiarendus tavalisest kõndimisest, kasutades spetsiaalseid käimiskeppe. Kepikõnnil liiguvad jalad ja käed nagu tavapärasel kõndimisel, lisatud on tõuge käimiskepiga ning jalg liigub sirutatult ette üle kanna ja tõuke lõpus sirutub.
  2. Kepikõnni võistlused
    Kepikõnni võistlused on sportlikud üritused, kus esikohal on kehaline liikumine ja ausa mängu reeglid ning teisel kohal võistlusmoment. Eesmärk on kiirel liikumisel säilitada õige tehnika ning saada kasu kepikõnnist kui füüsilisest koormusest.
  3. Distantsid
    3.1. Riigisisestel ja rahvusvahelistel võistlustel on soovituslikeks distantsideks 5 km, 10 km ja 21 km.
    3.2. Konkreetse võistluse distantsi(d) otsustab võistluse korraldaja.
    3.3. Soovituslik on võistlus läbi viia maastikul (pehmel pinnasel), kuid võistlust on lubatud korraldada ka asfaltkattega rajal.
  4. Võistlusklassid
    4.1.1. Soovituslikud individuaalarvestuse vanuseklassid (naiste ja meeste arvestus eraldi):
    4.1.2. Juuniorid (kuni 20 aastased)
    4.1.3. Täiskasvanud A (21-39 aastased)
    4.1.4. Täiskasvanud B (40-59 aastased)
    4.1.5. Seeniorid (60 ja vanemad)
    4.2. Vanust arvestatakse võistluse toimumise aasta 31. detsembri seisuga.
    4.3. Vanuseklassides võib pidada ka võistkondlikku arvestust 4-liikmelistele võistkondadele (sh segavõistkonnad).
  5. Varustus
    5.1. Võistlusel võib kasutada vaid spetsiaalseid kepikõnniks mõeldud käimiskeppe. Kepid võivad olla fikseeritud pikkusega või reguleeritava pikkusega (teleskoopkepid).
    5.2. Kepi pikkus sõltub võistleja pikkusest ja soovitatav pikkus arvestatakse valemi järgi: võistleja pikkus x 0,68, +/- 10 cm.
    5.3. Kepi pikkust mõõdetakse käepideme ülaotsast kuni teraviku tipuni.
    5.4. Vedrukeppide kasutamine on keelatud.
    5.5. Võistleja peab kogu võistluse ajal kandma korraldaja poolt antud rinnanumbrit, mis peab olema korralikult kinnitatud ja nähtav.
    5.6. Võistlejal ei ole lubatud kasutada jalanõusid, millel on metallnaglad, mis parandavad maapinnaga haakumist.
    5.7. Võistluse ajal ei ole lubatud kasutada kõrvaklappe, kuna see takistab kohtunike ning teiste võistlejate kuulamist.
    5.8. Võistlusrajale ei ole lubatud kaasa võtta oma sööki ega jooki (sh oma joogipudelit, energiageele jms).
  6. Kepikõnni tehnika
    6.1. Võistluse igal ajahetkel ei tohi korraga õhus olla kaks jalga ega kaks käimiskeppi.
    6.2. Jooksmine on keelatud.
    6.3. Kepid asetsetakse käimisel igas sammutsükli faasis umbes 45-kraadise nurga all tagumise jala pöia ja eesmise jala kanna vahelisele alale. Erandina käsitletakse üles- ja allamäge kõndimist.
    6.4. Hookäsi tuleb hoida nabajoonest madalamal, käetõuge lõpeb puusast tahapoole.
    6.5. Käimiskepp tuleb tagant ette tuua käepide ees.
    6.6. Keppide käerihmad peavad olema korrektselt kinnitatud ning tõuke lõpus peab käsi vabastuma haardest.
    6.7. Raskuskese ei tohi kõndimise ajal olla viidud ebaloomulikult madalale.
    6.8. Kepikõnni tehnikat ei pea järgima joogi- või toitlustuspunktis, kus vastav ala on korraldaja poolt tähistatud ning rajal vastavalt tähistatud järskudel laskumistel.
  7. Hoiatused ja diskvalifitseerimine
    7.1. Hoiatusi ja diskvalifitseerimisotsuseid väljastavad rajakohtunikud ja peakohtunik.
    7.2. Rajakohtunikud väljastavad hoiatusi, näidates võistlejale kollast kaarti, ning diskvalifitseerimisotsuseid, näidates võistlejale punast kaarti.
    7.3. Kollane kaart ehk hoiatus väljastatakse, kui võistleja ei järgi võistlusmääruses kirjeldatud kepikõnnitehnikat.
    7.4. Punane kaart ehk diskvalifitseerimisotsus väljastatakse, kui võistleja:
    7.4.1. kaldub tähistatud rajalt kõrvale (lõikab);
    7.4.2. eirab rajakohtuniku korraldusi;
    7.4.3. käitub kohtunike või teiste võistlejatega ebasobivalt. Ebasobivaks käitumiseks loetakse nii verbaalne kui füüsiline kiusamine, sh mistahes viisil kaasvõistlejate takistamine;
    7.4.4. on saanud kokku 3 hoiatust (kollast kaarti) rajakohtunikult.
  8. Peakohtunik ja rajakohtunikud
    8.1. Riigisisestel ja rahvusvahelistel võistlustel peab peakohtunik olema vähemalt INWA referee tasemel.
    8.2. Olenemata võistlusdistantsi pikkusest, peab rajal olema vähemalt 5 rajakohtunikku.
    8.3. Rajakohtunikud töötavad individuaalselt ega arutle võistlejate eksimuste üle kellegi teisega.
    8.4. Kõik rajakohtuniku poolt tehtud hoiatused ja diskvalifitseerimised edastatakse viivitamatult ka peakohtunikule.
    8.5. Rajakohtunikud peavad olema võistlejatest selgelt eristatavad.
    8.6. Kõik kohtunike poolt väljastatud kaardid peavad olema võistlejale selgelt nähtavad.
    8.7. Peakohtuniku otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
  9. Joogi/teeninduspunktid
    9.1. Võistluse korraldaja peab tagama organiseeritud joogi/teeninduspunkti vähemalt iga 5 km kohta rajal ning lisaks stardi/finiši alas.
    9.2. Joogi/teeninduspunktide alad peavad olema selgelt tähistatud ning mitte rohkem kui 15 m pikad.
    9.3. Võistlejad võivad kõrvalist abi oma joogi- või söögi kättesaamiseks kasutada vaid nendes alades.
  10. Turvalisus
    10.1. Kõik võistlejad peavad jälgima, et ta ei tõsta käimiskeppe maast üles kuidagi teisiti, kui seda näeb ette võistlusmääruses kirjeldatud tehnika.
    10.2. Võistlejad peavad iseseisvalt jälgima, et distants teiste võistlejatega oleks piisav, et mitte kaasvõistlejaid takistada, sh kaasvõistlejast möödumisel.

Võistlusmäärused on kinnitatud Eesti Kepikõnni Liidu juhatuse poolt märtsis 2023.a.